Õigus olla unustatud (GDPR art. 17) 2026: andmete kustutamine ja erandid

Õigus olla unustatud ehk õigus andmete kustutamisele annab andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) artikli 17 kohaselt õiguse nõuda, et vastutav töötleja kustutaks tema isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui esineb üks kuuest seaduses nimetatud alusest – näiteks kui andmeid ei ole enam vaja algsel eesmärgil, kui andmesubjekt võtab nõusoleku tagasi või esitab vastuväite ja töötlemiseks puudub muu õiguslik alus. Õigus ei ole siiski absoluutne: artikkel 17 näeb ette rea erandeid, mille korral andmeid ei pea kustutama, näiteks juriidilise kohustuse täitmiseks või õigusnõuete koostamiseks. Vastata tuleb ühe kuu jooksul, nagu ka teiste andmesubjekti õiguste puhul. See juhend selgitab, millal kustutamise õigus kehtib, millised on erandid ja kuidas taotlusele praktikas vastata.

Millal tekib õigus andmete kustutamisele?

Artikli 17 lõige 1 loetleb kuus alust, millest ühe esinemisel tuleb andmed kustutada:

1. Isikuandmeid ei ole enam vaja eesmärgil, milleks need koguti või neid töödeldi;
2. Andmesubjekt võtab tagasi nõusoleku, millel töötlemine põhines, ja puudub muu õiguslik alus;
3. Andmesubjekt esitab töötlemisele vastuväite (art. 21) ja puudub ülekaalukas õiguspärane põhjus;
4. Isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult;
5. Andmed tuleb kustutada juriidilise kohustuse täitmiseks;
6. Andmeid koguti seoses infoühiskonna teenuse pakkumisega lapsele.

Kui vastutav töötleja on andmed avalikustanud, peab ta mõistlikke meetmeid võttes teavitama teisi vastutavaid töötlejaid, et andmesubjekt on nõudnud andmetele osutavate linkide, koopiate ja korduskasutuse kustutamist (art. 17 lg 2).

Erandid: millal kustutada ei tule?

Artikli 17 lõige 3 sätestab, et kustutamise õigust ei kohaldata, kui töötlemine on vajalik:

• sõna- ja teabevabaduse teostamiseks;
• juriidilise kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks;
• rahvatervise valdkonna avaliku huvi tõttu;
• avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistika eesmärgil;
• õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Praktikas on kõige sagedasem erand juriidiline säilituskohustus: raamatupidamis-, maksu- ja tööõigus näevad ette konkreetsed säilitustähtajad, mille jooksul andmeid ei tohi kustutada. Näiteks raamatupidamise algdokumente tuleb Eestis säilitada seitse aastat, mistõttu neid ei saa selle aja jooksul kliendi soovil kustutada.

Kuidas kustutamistaotlusele vastata

1. Registreerige taotlus ja fikseerige ühe kuu tähtaeg.
2. Tuvastage taotleja isik, et vältida andmete kustutamist vale isiku soovil.
3. Kontrollige kustutamise alust. Kas esineb mõni artikli 17 lõike 1 alus?
4. Kontrollige erandeid. Kas kehtib juriidiline säilituskohustus või muu artikli 17 lõike 3 erand?
5. Kustutage kõigist süsteemidest, sealhulgas varukoopiatest ja volitatud töötlejate juurest, kellele andmed edastati.
6. Teavitage andmesubjekti tulemusest ja osalise keeldumise korral põhjustest ning tema õigusest pöörduda AKI poole.

Sageli on kustutamise õigus seotud teiste õigustega: andmesubjekt võib enne kustutamist soovida tutvuda oma andmetega või neid teisele teenusepakkujale üle kanda. Kustutamine tuleb kajastada ka töötlemise registris määratud säilitustähtaegade kaudu.

Levinud vead

• Kõikehõlmav “jah” või “ei”. Kustutamise õigus ei ole absoluutne ega ka olematu – iga taotlust tuleb hinnata aluste ja erandite kaupa.
• Varukoopiate unustamine. Andmed jäävad sageli varukoopiatesse ja logidesse; kustutamise ulatus tuleb dokumenteerida.
• Volitatud töötlejate teavitamata jätmine, kellele andmed edastati.
• Säilituskohustuse eiramine. Andmete kustutamine hoolimata kehtivast juriidilisest säilituskohustusest on ise rikkumine.
• Kustutamise dokumenteerimata jätmine, mistõttu vastutust ei saa hiljem tõendada.

Tööriist nagu Legiscope seob kustutamistaotlused registri säilitustähtaegadega ja aitab dokumenteerida, millistest süsteemidest ja millal andmed kustutati.

Kustutamine varukoopiatest, logidest ja teenusepakkujate juurest

Kustutamise õiguse täitmise juures alahinnatakse sageli tehnilist poolt. Isikuandmed ei asu kunagi ainult ühes kohas: need on tootmissüsteemis, varukoopiates, logifailides, e-kirjades, analüütikatööriistades ja volitatud töötlejate süsteemides, kellele andmed edastati. Täielik kustutamine peab hõlmama neid kõiki, vastasel juhul ei ole õigus tegelikult teostatud.

Varukoopiad on erijuht. Andmete kohene kustutamine kõigist varukoopiatest ei ole tehniliselt alati võimalik ega mõistlik, sest varukoopiad on sageli terviklikud ja krüpteeritud hetktõmmised. Euroopa järelevalveasutuste seisukoht on, et andmed tuleb kustutada tootmissüsteemist viivitamata, samas kui varukoopiatest kaovad need loomulikul teel varukoopiate rotatsioonitsükli jooksul, tingimusel et neid ei taastata vahepeal aktiivsesse kasutusse. Seda lähenemist tuleb dokumenteerida ja andmesubjektile vajaduse korral selgitada.

Logid ja pseudonümiseerimine. Osa andmeid tuleb säilitada turvalisuse või seadusest tuleneva kohustuse tõttu ka pärast kustutamistaotlust. Sellisel juhul võib kustutamise asemel olla sobiv pseudonümiseerimine või juurdepääsu piiramine, kui täielik kustutamine ei ole õiguslikult võimalik. Oluline on eristada kustutamist ja anonümiseerimist: korralikult anonümiseeritud andmed ei ole enam isikuandmed, samas kui pseudonümiseeritud andmed jäävad GDPR-i kohaldamisalasse.

Kogu protsessi juures on määrav dokumenteerimine. Talletage, millisest süsteemist, millal ja millisel alusel andmed kustutati või miks kustutamisest osaliselt keelduti. Ilma dokumentatsioonita ei saa vastutust hiljem tõendada. Kustutamine tuleb siduda säilitustähtaegadega: kui igal andmeliigil on määratud tähtaeg, muutub suur osa kustutamisest automaatseks ja taotlused piirduvad erandjuhtudega.

Taotluse tähtaeg ja keeldumisest teavitamine

Kustutamistaotlusele kehtivad samad menetlusreeglid nagu teistele andmesubjekti õigustele (art. 12). Vastata tuleb põhjendamatu viivituseta ja igal juhul ühe kuu jooksul taotluse saamisest. Keerukate või arvukate taotluste korral võib tähtaega pikendada veel kahe kuu võrra, teatades sellest andmesubjektile esimese kuu jooksul koos pikendamise põhjendusega.

Kui vastutav töötleja otsustab taotlust täielikult või osaliselt mitte rahuldada – näiteks juriidilise säilituskohustuse või õigusnõuete kaitsmise tõttu – peab ta andmesubjekti sellest teavitama viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul, selgitades keeldumise põhjuseid ning andmesubjekti õigust esitada kaebus AKI-le ja pöörduda kohtusse (art. 12 lg 4). Vaikimine ei ole lubatud: ka keeldumine tuleb vormistada ja põhjendada.

Erilist tähelepanu vajab olukord, kus osa andmeid tuleb säilitada ja osa kustutada. Sel juhul tuleb kustutada kõik andmed, mille säilitamiseks puudub alus, ja säilitada üksnes need, mille säilitamine on juriidiliselt kohustuslik või muul artikli 17 lõike 3 alusel õigustatud. Andmesubjektile tuleb selgitada, millised andmed ja mis alusel säilitatakse ning kui kaua. See eristamine on kõige lihtsam siis, kui iga andmeliigi säilitustähtaeg on eelnevalt registris määratud – vt säilitamise piirangu juhendit.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kiiresti tuleb kustutamistaotlusele vastata?

Põhjendamatu viivituseta ja igal juhul ühe kuu jooksul taotluse saamisest. Keerukate või arvukate taotluste korral võib tähtaega pikendada veel kahe kuu võrra, kuid andmesubjekti tuleb pikendamisest ja selle põhjusest teavitada esimese kuu jooksul. Ka keeldumine tuleb esitada sama tähtaja jooksul koos põhjendusega.

Kas kustutamistaotluse võib esitada suuliselt?

Jah, vorminõuet ei ole – taotlus võib olla suuline, e-kirja teel või vabas vormis. Vastutav töötleja peab siiski suutma tõendada, kuidas ta taotlust käsitles, mistõttu on soovitatav taotlused registreerida ja vastused dokumenteerida.

Kas otsingumootorist saab nõuda linkide kustutamist?

Jah. Euroopa Kohtu Google Spain (C-131/12) lahendist tuleneb, et andmesubjekt võib teatud tingimustel nõuda otsingumootorilt tema nime kohta kuvatavate tulemuste eemaldamist. See ei kustuta algset veebilehte, vaid üksnes lingi otsingutulemustes. Otsingumootor peab kaaluma andmesubjekti õigusi ja avalikku huvi teabe vastu; avaliku elu tegelaste puhul kaalub avalik huvi sageli üles.

Kas andmesubjekt saab alati nõuda oma andmete kustutamist?

Ei. Õigus kehtib üksnes siis, kui esineb mõni artikli 17 lõike 1 alus, ja seda ei kohaldata artikli 17 lõike 3 erandite korral, näiteks juriidilise säilituskohustuse või õigusnõuete kaitsmise puhul. Iga taotlust tuleb hinnata eraldi.

Kas kustutamise asemel piisab andmete anonümiseerimisest?

Jah, kui anonümiseerimine on tehtud korralikult ja andmeid ei saa enam ühegi isikuga seostada, ei ole tegemist enam isikuandmetega ning GDPR sellele ei kohaldu. Pseudonümiseerimine seevastu ei ole piisav, sest pseudonümiseeritud andmed jäävad isikuandmeteks.

Mis juhtub, kui kehtib säilituskohustus, kuid klient nõuab kustutamist?

Sel juhul ei kustutata neid andmeid, mille säilitamine on juriidiliselt kohustuslik (näiteks raamatupidamise algdokumendid). Andmesubjektile tuleb selgitada, milliseid andmeid ja mis alusel säilitatakse, ning ülejäänud, säilituskohustuseta andmed tuleb kustutada.

Kokkuvõte

Õigus olla unustatud annab andmesubjektile õiguse nõuda oma andmete kustutamist, kui esineb üks kuuest artikli 17 lõike 1 alusest – kuid see õigus ei ole absoluutne. Juriidiline säilituskohustus, õigusnõuete kaitse ja muud artikli 17 lõike 3 erandid võivad kustutamist takistada. Vastake ühe kuu jooksul, hinnake iga taotlust aluste ja erandite kaupa, kustutage kõigist süsteemidest ja teavitage volitatud töötlejaid ning dokumenteerige tulemus. Kuna kustutamise õigus on tihedalt seotud säilitustähtaegadega ja teiste andmesubjekti õigustega, tasub see integreerida ühtsesse õiguste haldamise protsessi.