Liigu sisu juurde
Legiscope
Menüü
Andmekaitse

Õigus olla unustatud (GDPR art. 17) 2026: andmete kustutamine ja erandid

Õigus andmete kustutamisele ehk õigus olla unustatud GDPR artikli 17 järgi: millal see kehtib, kuus alust, erandid ja kuidas taotlusele vastata 2026.

Õigus olla unustatud ehk õigus andmete kustutamisele annab andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) artikli 17 kohaselt õiguse nõuda, et vastutav töötleja kustutaks tema isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui esineb üks kuuest seaduses nimetatud alusest – näiteks kui andmeid ei ole enam vaja algsel eesmärgil, kui andmesubjekt võtab nõusoleku tagasi või esitab vastuväite ja töötlemiseks puudub muu õiguslik alus. Õigus ei ole siiski absoluutne: artikkel 17 näeb ette rea erandeid, mille korral andmeid ei pea kustutama, näiteks juriidilise kohustuse täitmiseks või õigusnõuete koostamiseks. Taotluse suhtes tuleb tegutseda põhjendamatu viivituseta ja üldjuhul hiljemalt ühe kuu jooksul; keeldumise põhjused tuleb teatada viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul. See juhend selgitab, millal kustutamise õigus kehtib, millised on erandid ja kuidas taotlusele praktikas vastata.

Millal tekib õigus andmete kustutamisele?

Artikli 17 lõige 1 loetleb kuus alust, millest ühe esinemisel tuleb andmed kustutada:

  1. Isikuandmeid ei ole enam vaja eesmärgil, milleks need koguti või neid töödeldi;
  2. Andmesubjekt võtab tagasi nõusoleku, millel töötlemine põhines, ja puudub muu õiguslik alus;
  3. Andmesubjekt esitab artikli 21 lõike 1 alusel vastuväite ning puudub ülekaalukas õiguspärane põhjus või ta esitab vastuväite otseturundusele artikli 21 lõike 2 järgi;
  4. Isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult;
  5. Andmed tuleb kustutada juriidilise kohustuse täitmiseks;
  6. Andmeid koguti seoses infoühiskonna teenuse pakkumisega lapsele.

Kui vastutav töötleja on andmed avalikustanud, peab ta mõistlikke meetmeid võttes teavitama teisi vastutavaid töötlejaid, et andmesubjekt on nõudnud andmetele osutavate linkide, koopiate ja korduskasutuse kustutamist (art. 17 lg 2).

Erandid: millal kustutada ei tule?

Artikli 17 lõige 3 sätestab, et kustutamise õigust ei kohaldata, kui töötlemine on vajalik:

  • sõna- ja teabevabaduse teostamiseks;
  • juriidilise kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks;
  • rahvatervise valdkonna avaliku huvi tõttu üksnes artikli 17 lõike 3 punkti c ning artikli 9 lõike 2 punktide h või i ja lõike 3 tingimustel;
  • avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistika eesmärgil artikli 89 lõike 1 kaitsemeetmete tingimustel ning siis, kui kustutamine tõenäoliselt muudaks eesmärgi saavutamise võimatuks või kahjustaks seda oluliselt;
  • õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Praktikas on kõige sagedasem erand juriidiline säilituskohustus: raamatupidamis-, maksu- ja tööõigus näevad ette konkreetsed säilitustähtajad, mille jooksul andmeid ei tohi kustutada. Konkreetse arve või muu dokumendi säilitamise alus ja tähtaeg tuleb leida kohaldatavast õigusest; see ei põhjenda automaatselt kõigi kliendiprofiili väljade sama kaua hoidmist.

Kuidas kustutamistaotlusele vastata

  1. Registreerige taotlus ja fikseerige ühe kuu tähtaeg.
  2. Tuvastage taotleja isik, et vältida andmete kustutamist vale isiku soovil.
  3. Kontrollige kustutamise alust. Kas esineb mõni artikli 17 lõike 1 alus?
  4. Kontrollige erandeid. Kas kehtib juriidiline säilituskohustus või muu artikli 17 lõike 3 erand?
  5. Kaardistage ja kustutage andmed asjakohastest süsteemidest, arvestades põhjendatud erandeid, varukoopiate tegelikku korraldust ja volitatud töötlejatele antavaid juhiseid.
  6. Teavitage andmesubjekti tulemusest ja osalise keeldumise korral põhjustest ning tema õigusest pöörduda AKI poole.

Sageli on kustutamise õigus seotud teiste õigustega: andmesubjekt võib enne kustutamist soovida tutvuda oma andmetega või neid teisele teenusepakkujale üle kanda. Kustutamine tuleb kajastada ka töötlemise registris määratud säilitustähtaegade kaudu.

Levinud vead

  • Kõikehõlmav “jah” või “ei”. Kustutamise õigus ei ole absoluutne ega ka olematu – iga taotlust tuleb hinnata aluste ja erandite kaupa.
  • Varukoopiate unustamine. Andmed jäävad sageli varukoopiatesse ja logidesse; kustutamise ulatus tuleb dokumenteerida.
  • Volitatud töötlejate teavitamata jätmine, kellele andmed edastati.
  • Säilituskohustuse eiramine. Andmete kustutamine hoolimata kehtivast juriidilisest säilituskohustusest on ise rikkumine.
  • Kustutamise dokumenteerimata jätmine, mistõttu vastutust ei saa hiljem tõendada.

Siduge taotluse lahendamise jälg säilitamiskriteeriumide ja vastutavate süsteemiomanikega; tarkvara võib toetada tööd, kuid ei otsusta õiguslikku alust inimese eest.

Kustutamine varukoopiatest, logidest ja teenusepakkujate juurest

Kustutamise õiguse täitmise juures alahinnatakse sageli tehnilist poolt. Isikuandmed võivad asuda mitmes kohas: tootmissüsteemis, varukoopiates, logifailides, e-kirjades, analüütikatööriistades ja volitatud töötlejate süsteemides. Kustutamistaotluse lahendamisel tuleb need asukohad kaardistada ja iga koopia puhul hinnata, kas kustutamiskohustus kohaldub või on olemas põhjendatud erand. Ühe aktiivse kirje eemaldamisest ei piisa, kui sama eesmärgi jaoks kasutatav koopia jääb mujale alles.

Varukoopiad on erijuht. Andmete kohene kustutamine kõigist varukoopiatest ei ole tehniliselt alati võimalik ega mõistlik, sest varukoopiad on sageli terviklikud ja krüpteeritud hetktõmmised. Ühte kõigile lubatud varukoopiate rotatsioonierandit ei saa eeldada. Hinnake kustutamise tehnilist võimalust, varukoopia kasutust, ligipääsu piiramist, säilitamise põhjendust ja seda, kuidas väldite kustutatud andmete uuesti aktiivsesse kasutusse sattumist taastamisel. Lahendus tuleb dokumenteerida ning vajaduse korral inimesele selgitada.

Logid ja pseudonümiseerimine. Osa andmeid tuleb säilitada turvalisuse või seadusest tuleneva kohustuse tõttu ka pärast kustutamistaotlust. Kui kehtib artikli 17 lõike 3 erand, piirake allesjäävate andmete kasutust ja juurdepääsu põhjendatud ulatuses. Pseudonümiseerimine võib vähendada riski, kuid ei täida üksi kustutamiskohustust, sest pseudonümiseeritud andmed jäävad isikuandmeteks. Oluline on eristada kustutamist ja anonümiseerimist: korralikult anonümiseeritud andmed ei ole enam isikuandmed, samas kui pseudonümiseeritud andmed jäävad GDPR-i kohaldamisalasse.

Kogu protsessi juures on määrav dokumenteerimine. Talletage, millisest süsteemist, millal ja millisel alusel andmed kustutati või miks kustutamisest osaliselt keelduti. Ilma dokumentatsioonita ei saa vastutust hiljem tõendada. Kustutamine tuleb siduda säilitustähtaegadega: kui igal andmeliigil on määratud tähtaeg, muutub suur osa kustutamisest automaatseks ja taotlused piirduvad erandjuhtudega.

Taotluse tähtaeg ja keeldumisest teavitamine

Kustutamistaotlusele kehtivad samad menetlusreeglid nagu teistele andmesubjekti õigustele (art. 12). Vastata tuleb põhjendamatu viivituseta ja igal juhul ühe kuu jooksul taotluse saamisest. Keerukate või arvukate taotluste korral võib tähtaega pikendada veel kahe kuu võrra, teatades sellest andmesubjektile esimese kuu jooksul koos pikendamise põhjendusega.

Kui vastutav töötleja otsustab taotlust täielikult või osaliselt mitte rahuldada – näiteks juriidilise säilituskohustuse või õigusnõuete kaitsmise tõttu – peab ta andmesubjekti sellest teavitama viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul, selgitades keeldumise põhjuseid ning andmesubjekti õigust esitada kaebus AKI-le ja pöörduda kohtusse (art. 12 lg 4). Vaikimine ei ole lubatud: ka keeldumine tuleb vormistada ja põhjendada.

Erilist tähelepanu vajab olukord, kus osa andmeid tuleb säilitada ja osa kustutada. Sel juhul tuleb kustutada kõik andmed, mille säilitamiseks puudub alus, ja säilitada üksnes need, mille säilitamine on juriidiliselt kohustuslik või muul artikli 17 lõike 3 alusel õigustatud. Andmesubjektile tuleb selgitada, millised andmed ja mis alusel säilitatakse ning kui kaua. See eristamine on kõige lihtsam siis, kui iga andmeliigi säilitustähtaeg on eelnevalt registris määratud – vt säilitamise piirangu juhendit.

Eraldage taotluses andmekategooriad ja eesmärgid

Kustutamistaotlus ei ole käsk kustutada inimese nimi ühest keskregistrist ja märkida töö lõpetatuks. Võtke näiteks e-poe klient, kes sulgeb konto ning palub eemaldada kõik andmed. Eraldage profiil, ostukorvi ajalugu, arved, klienditoe kirjavahetus, uudiskirja kontakt ja turvalogid. Iga rühma puhul küsige, milline oli töötlemise eesmärk, milline artikli 17 lõike 1 alus võiks kustutamist nõuda ning kas mõni lõike 3 erand on vajalik just selle rühma jaoks. Säilitamise piirangu juhend aitab leida erinevad tähtajad; ühe arve säilitamise alus ei õigusta kogu profiili hoidmist sama kaua.

Kui inimene võtab turunduseks antud nõusoleku tagasi, lõpetage selle alusel tehtud töötlus. Võimalik muu õiguslik alus ei tähenda luba pärast tagasivõtmist lihtsalt ümber nimetada sama turundusvoog. Hinnake, kas teine alus oli konkreetse eesmärgi puhul tõesti olemas ja inimesele selgitatud. Kui seadus nõuab arve säilitamist, saab eemaldada turundusprofiili ja jätta piiratud juurdepääsuga alles vaid vajalikud arveandmed. Andke inimesele see eristus vastuses arusaadavalt, selle asemel et öelda kogu taotlusele ainult „ei”.

Vastuväitel on kaks olulist rada. Kui inimene esitab artikli 21 lõike 1 alusel vastuväite avaliku ülesande või õigustatud huvi põhisele töötlusele, tuleb hinnata ülekaalukaid õiguspäraseid põhjusi; kui neid pole, võib järgneda kustutamine artikli 17 lõike 1 punkti c alusel. Otseturundusele esitatud vastuväite korral tuleb selleks eesmärgiks töötlemine lõpetada artikli 21 lõigete 2–3 järgi; sama tasakaalutest ei ole otseturunduse jätkamise tee. Kui sama aadress on ka lepingu täitmiseks vajalik, ei kao see eraldi andmekasutus automaatselt. Õigustatud huvi hindamine ei tohi segada neid kahte vastuväidet.

Küsige isiku kinnituseks ainult vajalikku

Taotlus võib tulla tuttavalt kontolt või võõrast e-posti aadressist. Ärge avaldage andmeid ega kustutage teise inimese kontot üksnes sarnase nime alusel. Samas ei anna artikkel 12 lõige 6 õigust nõuda kõigilt automaatselt uut isikut tõendava dokumendi koopiat. Kui tekib põhjendatud kahtlus, küsige täiendavat teavet, mis on kinnitamiseks vajalik ja proportsionaalne; näiteks olemasoleva konto kaudu kinnitamine võib anda parema vastuse kui dokumendi koopia e-postiga. Dokumenteerige, miks kahtlus tekkis ja millal vajalik kinnitus saadi.

Pange taotluse saabumise kuupäev kirja sõltumata kanalist. Tuvastage inimese soov sisust, mitte ainult sõnast „õigus olla unustatud”; inimene võib paluda eemaldada ühe foto, sulgeda konto või lõpetada otsingumootori tulemuse näitamise. Kui ulatus on ebaselge, küsige täpsustust kohe ega oodake kuu lõppu. Kui taotlus hõlmab ka andmetega tutvumist või ülekandmist, eristage õiguste alused ja võimalik järjekord. Kustutamine enne inimese enda andmete saamist võib takistada teise õiguse teostamist; leidke seaduslik ja turvaline tööjärjestus.

Otsustage süsteemide ja koopiate kaupa

Koostage asukohakaart: põhisüsteem, otsinguindeks, ekspordifail, klienditoe pilet, arhiiv, logi ja varukoopia. Märkige iga koopia omanik ning kas see on aktiivses kasutuses või üksnes taastamiseks. Artikli 17 kohustust ei saa lahendada üldise väitega, et „varukoopiaid ei saa muuta”. Hinnake, kas üksikisiku andmeid on tehniliselt võimalik kustutada, millal koopia aegub, kuidas on piiratud ligipääs ja mida tehakse, kui varukoopia taastatakse. Dokumenteerige konkreetne lahendus ja jääkrisk; üht kõigile süsteemidele lubatud automaatset rotatsiooniaega määrus ei anna.

Teavitage asjakohaseid vastuvõtjaid artikli 19 järgi tehtud kustutamisest, välja arvatud kui see osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalset pingutust; inimese nõudmisel andke talle nende vastuvõtjate kohta teavet. Kui avaldasite andmed veebis ja teil on kohustus need kustutada, lisab artikkel 17 lõige 2 mõistlike meetmete kohustuse teavitada teisi vastutavaid töötlejaid linkide, koopiate ja korduste kustutamise soovist. Volitatud töötlejale tuleb anda artikli 28 instrumendi kohane juhis ning kontrollida, et tulemus ulatuks tema asjakohastesse süsteemidesse. Ärge ajage vastuvõtjaid, sõltumatuid vastutavaid töötlejaid ja alltöötlejaid üheks õiguslikuks rolliks.

Pseudonümiseerimine ei võrdu kustutamisega, sest seostamisvõimaluse säilimisel on andmed endiselt isikuandmed. Kui anonümiseerimine on tõeliselt pöördumatu ja isik ei ole enam mõistlikult tuvastatav, ei pruugi tulemus enam olla isikuandmestik, kuid hinnake seda võimalust tehniliselt, mitte ainult nime eemaldamise järgi. Kui mingi kitsas andmerühm jääb õigusnõude tõttu alles, piirake juurdepääsu ja kasutuse eesmärki; see on erandi alusel jätkuv töötlemine, mitte väide, et pseudonümiseerimine täitis kustutamisõiguse. Lõimitud andmekaitse aitab sellise eristuse juba süsteemi kavandada.

Andke põhjendatud vastus ka osalise keeldumise korral

Artikli 12 lõike 3 järgi tuleb taotluse kohta tegutseda põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul selle saamisest. Keerukuse või taotluste arvu tõttu võib pikendada kuni kahe kuu võrra, kuid sellest ja põhjustest tuleb inimesele teatada esimese kuu jooksul. Keeldumise korral on artikli 12 lõike 4 sõnastus eraldi: põhjused tuleb anda viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul, koos teabega õigusest esitada kaebus AKI-le ning pöörduda kohtusse. Pikendus ei ole vaikimisi luba jätta keeldumise põhjendus kolmeks kuuks ootele. Vaadake iga keeldumine ja osaline keeldumine läbi enne vastuse saatmist.

Vastuses võiks olla neli sisulist osa: milliseid andmekategooriaid kustutati, milliseid ei kustutatud ja miks, millal viimane vajalik säilitamine lõpeb või mis kriteerium seda määrab, ning kuidas inimene saab küsida lisaselgitust või vaidlustada otsuse. Ärge avaldage vastuses teise inimese andmeid ega sisemist turvaarhitektuuri üleliia. Kui keeldumine põhineb õigusnõudel, nimetage võimalikult täpselt asjaomane andmerühm ja väite seos, mitte ainult üldine lause „võimalik kohtuvaidlus”. See loob kontrollitava jälje ka andmesubjekti taotluste töövoo jaoks.

Otsingutulemus ei ole sama mis lähteandmete kustutamine

Inimene võib nõuda otsingumootorilt tema nime järgi kuvatava tulemuse eemaldamist, kuid see ei tähenda automaatselt algse avaldaja teksti kustutamist. Otsingumootor peab hindama asjakohasust, aja möödumist, inimese rolli ja avalikkuse õigust teabele; ka algsel avaldajal võib olla eraldi sõna- ja teabevabaduse argument. Kui kaebus puudutab teie enda veebilehte, otsustage esmalt, kas teil on artikli 17 lõike 1 alus ja lõike 3 erand, ning seejärel käsitlege indekseid ja vahemälusid. Ärge lubage inimesele ühe nupuvajutusega kadumist kõigist interneti koopiatest. Selgitage, millise osa te ise kontrollite ja kellele edasine taotlus tuleb esitada.

AKI inimese õiguste juhend ja 2025. aasta Euroopa ühisseire tulemus rõhutavad, et kustutamise aluseid ning erandeid tuleb osata eristada. Kasutage keerukamat juhtumit ülevaatuseks: kas kliendikonto kustutamise töökorraldus eristab arvet ja reklaamiprofiili, kas kõik asjakohased süsteemid on teada ning kas keeldumise põhjenduse tähtaeg on nähtav? Kui töövoog ühes neist punktidest puudub, parandage seda enne järgmise taotluse saabumist. Üks tabel võib olla piisav, kui otsused, omanik ja tõendid on leitavad; konkreetse tarkvara ostmine ei ole artikli 17 kohustus.

Harjutage osalise kustutamise juhtum läbi

Kujutage ette, et endine klient palub kustutada konto, kuid tal on lahendamata kaebus ja varasem ostuarve. Koostage otsus andmekategooriate kaupa: profiili vabatahtlikud väljad võivad kaduda, arve võib jääda kehtiva kohustuse ajaks ning kaebusega otseselt seotud andmed võivad olla vajalikud õigusnõude käsitlemiseks. Ärge jätke kogu kontot aktiivsesse turundussegmenti selle tõttu, et arve säilib. Märkige, kes erandi kinnitas, millal selle alus lõpeb ja kuidas piiratud andmed on tavakasutusest lahutatud. Andmete ülekandmise õigus võib sama inimese jaoks olla eraldi soov, mille täitmine tuleb tööjärjestuses arvesse võtta.

Seejärel kontrollige üht tehnilist rada. Kui profiil kustutatakse põhiandmebaasist, kas see jääb otsinguindeksisse või klienditoe ekspordifaili? Kui varukoopia taastatakse kuu pärast, kas kustutamistaotluse tulemus rakendatakse uuesti? Võimalik lahendus on taastamisprotsessi kontroll või piiratud kustutusnimekiri, kuid selle lahenduse andmekaitselist mõju tuleb eraldi hinnata. Nimekirja ennast ei tohi kujundada kõigi kustutatud andmete uueks piiramatuks arhiiviks. Kirjeldage inimesele ausalt, millised koopiad on aktiivsest kasutusest eemaldatud ja milline tehniline protsess veel lõpetamist vajab.

Lõpuks proovige vastust. Kui andmed kustutati osaliselt, nimetage allesjäävate andmete liigid ja põhjendus ning andke inimesele AKI kaebuse ja kohtusse pöördumise võimalus. Kui erand tugineb ainult üldsõnalisele väitele „võimalik vaidlus”, ei pruugi see olla piisavalt põhjendatud. Kui kustutamise tingimused on täidetud, ei õigusta töötaja puhkus ühe kuu piiri ületamist. Mõlemal juhul mõõtke aega taotluse saamisest ja tegutsege põhjendamatu viivituseta; keerukuse tõttu kasutatav võimalik pikendus tuleb põhjendada ning sellest esimese kuu jooksul teada anda.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kiiresti tuleb kustutamistaotlusele vastata?

Põhjendamatu viivituseta ja igal juhul ühe kuu jooksul taotluse saamisest. Keerukate või arvukate taotluste korral võib tähtaega pikendada veel kahe kuu võrra, kuid andmesubjekti tuleb pikendamisest ja selle põhjusest teavitada esimese kuu jooksul. Keeldumise põhjused, AKI-le kaebuse esitamise ja kohtusse pöördumise võimalus tuleb teatada viivituseta ning hiljemalt ühe kuu jooksul.

Kas kustutamistaotluse võib esitada suuliselt?

Jah, vorminõuet ei ole – taotlus võib olla suuline, e-kirja teel või vabas vormis. Vastutav töötleja peab siiski suutma tõendada, kuidas ta taotlust käsitles, mistõttu on soovitatav taotlused registreerida ja vastused dokumenteerida.

Kas otsingumootorist saab nõuda linkide kustutamist?

Jah. Euroopa Kohtu Google Spain (C-131/12) lahendist tuleneb, et andmesubjekt võib teatud tingimustel nõuda otsingumootorilt tema nime kohta kuvatavate tulemuste eemaldamist. See ei kustuta algset veebilehte, vaid üksnes lingi otsingutulemustes. Otsingumootor peab kaaluma andmesubjekti õigusi ja avalikku huvi teabe vastu; avaliku elu tegelaste puhul kaalub avalik huvi sageli üles.

Kas andmesubjekt saab alati nõuda oma andmete kustutamist?

Ei. Õigus kehtib üksnes siis, kui esineb mõni artikli 17 lõike 1 alus, ja seda ei kohaldata artikli 17 lõike 3 erandite korral, näiteks juriidilise säilituskohustuse või õigusnõuete kaitsmise puhul. Iga taotlust tuleb hinnata eraldi.

Kas kustutamise asemel piisab andmete anonümiseerimisest?

Jah, kui anonümiseerimine on tehtud korralikult ja andmeid ei saa enam ühegi isikuga seostada, ei ole tegemist enam isikuandmetega ning GDPR sellele ei kohaldu. Pseudonümiseerimine seevastu ei ole piisav, sest pseudonümiseeritud andmed jäävad isikuandmeteks.

Mis juhtub, kui kehtib säilituskohustus, kuid klient nõuab kustutamist?

Kui artikli 17 lõike 1 kustutamise alus on täidetud, võib kehtiv juriidiline säilituskohustus (näiteks konkreetsete raamatupidamise algdokumentide puhul) takistada vaid selleks vajalike andmete kustutamist. Hinnake muude andmerühmade puhul eraldi ka ülejäänud artikli 17 lõike 3 erandeid, näiteks õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks vajalikku töötlemist. Kustutage andmed, mille säilitamiseks enam kohaldatavat alust ega vajalikku erandit ei ole, ning selgitage inimesele osalise keeldumise põhjuseid.

Kokkuvõte

Õigus olla unustatud annab andmesubjektile õiguse nõuda oma andmete kustutamist, kui esineb üks kuuest artikli 17 lõike 1 alusest – kuid see õigus ei ole absoluutne. Juriidiline säilituskohustus, õigusnõuete kaitse ja muud artikli 17 lõike 3 erandid võivad kustutamist takistada. Tegutsege põhjendamatu viivituseta; vastake üldjuhul hiljemalt ühe kuu jooksul ning teatage keeldumise põhjused viivituseta ja hiljemalt selle kuu jooksul. Hinnake iga taotlust aluste ja erandite kaupa, kaardistage kõik asjakohased süsteemid ja erandid ning teavitage nõutud juhtudel vastuvõtjaid ja volitatud töötlejaid ning dokumenteerige tulemus. Kuna kustutamise õigus on tihedalt seotud säilitustähtaegadega ja teiste andmesubjekti õigustega, tasub see integreerida ühtsesse õiguste haldamise protsessi.

Allikad, kontrollitud 27.09.2026: IKÜM artiklid 12, 17, 19 ja 21, AKI kustutamisjuhend, AKI õiguste tagamise juhend.

L
Autor
Legiscope
Legiscope

Rakendage need juhised praktikas

Vaadake, kuidas Legiscope ühendab privaatsusregistrid, lähtematerjali ja ülevaatatava töö.

Broneeri kohandatud demo
Loe edasi

Seotud artiklid

01Andmekaitse

AKI trahvid 2025: Andmekaitse Inspektsiooni karistused (Allium UPI 3 mln €)

AKI trahvidest 2025. aastal rääkides tuleb eristada määratud karistust, kohtus kontrollitud otsust ja jõustunud menetlustulemust. Allium UPI OÜ-le määratud 3 miljoni euro suurune trahv ning Asper…

5. juuli 2026
02Andmekaitse

Andmekaitse Eestis 2026: täielik juhend (GDPR + isikuandmete kaitse seadus)

Andmekaitse Eestis põhineb kahel õigusaktil: otsekohalduval EL-i isikuandmete kaitse üldmäärusel (GDPR) ja seda täiendaval siseriiklikul isikuandmete kaitse seadusel (IKS). Järelevalvet teostab…

5. juuli 2026
03Andmekaitse

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) 2026: juhend järelevalveasutusest

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on Eesti järelevalveasutus, kes teostab järelevalvet isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) täitmise üle. AKI menetleb kaebusi,…

5. juuli 2026
04Andmekaitse

Andmekaitsealane mõjuhinnang (DPIA, GDPR art. 35) 2026: millal ja kuidas

Andmekaitsealane mõjuhinnang (inglise keeles Data Protection Impact Assessment, DPIA) on isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) artiklist 35 tulenev menetlus, mille käigus hinnatakse eelnevalt…

5. juuli 2026
05Andmekaitse

Andmekaitsespetsialist (DPO) 2026: roll, ülesanded ja millal kohustuslik

Andmekaitsespetsialist (inglise keeles Data Protection Officer, DPO) on isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) artiklitega 37–39 loodud sõltumatu järelevalvefunktsioon, mille ülesanne on nõustada…

5. juuli 2026
06Andmekaitse

Andmesubjekti päringute (DSAR) tarkvara 2026: võrdlus ja valik

Päringute haldamine tundub lihtne, kuni neid tuleb korraga mitu või kui andmed on hajutatud eri süsteemidesse. Ühe kuu tähtaeg on lühem, kui tundub, ja selle ületamine on iseseisev rikkumine.…

5. juuli 2026
07Andmekaitse

Andmete edastamine väljapoole ELi: SCC, BCR, piisavus

Ühe lausega. Andmete edastamine väljapoole ELi on GDPR V peatüki kohaselt lubatud üksnes siis, kui sihtriigi kohta on tehtud kaitse piisavuse otsus (art. 45), või kui edastaja rakendab asjakohaseid…

29. juuli 2026
08Andmekaitse

Andmete ülekandmise õigus (GDPR art. 20) 2026: millal kehtib ja mis vorming

Andmete ülekandmise õigus annab andmesubjektile isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) artikli 20 kohaselt õiguse saada teda puudutavad isikuandmed, mille ta on vastutavale töötlejale esitanud,…

5. juuli 2026